Jõulumees

Jõuluvana, vana mees,
valge habe ees,
tahtis lastele kinke anda,
aga ei jaksanud kinke kanda,
tellis takso ja läks randa.
Järsku meelde tuli tal,
et on kingid viimata.
Ega aega pole raisata
tuli teele asuda.
Istus vankrisse jõulumees,
vankril kaks põtra ees.
Lapsed ootusest saia sõid,
kuni lõpuks kingid said.

Heiki Pruer
6.b klass

Lumehelves

Tasa langeb lumehelves
üle kirju taevalae,
tuhandete inimeste
rõõmuks leiab maale ta tee.
„Kui kord saan ma valgeks vatiks,
kaunistama hakkan maad,“
mõtleb väike lumehelves
ja jääb maale tukkuma.
Tasahilju, salakesi
langeb helbeid tuhandeid.
Nõnda väike lumehelves
paksuks jõululumeks sai.

Riina Palmiste
8.b klass

Harjutus

Ta läks kord-korralt rahutumaks, pöördus igasse külge nagu vihane karu.Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu hundikari."Toots, sul on kõik segamini nagu maitse ained koos ."Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu enne teatri algust. Kui ta hakkas rehkendama, võttis ta kõik need neli korraga käsile, ja need neli läksid tal pärast nii sassi nagu pudru ja kapsad .

See jutt pärineb kevadest.

Torm rajutseb merel ja kaevab

lained hauana sügavaks,

rannapedakaid peksab ja vaevab,

voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab

kui meeletu vanu puid,

mis püsinud sada aastat,

puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas

tasast hallipäist kulumaad

kui lamajat venda lihast,

kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha

lahkub häbiga tallermaalt

-tuul kui laps kõike heaks teha tahab,

embab maad ja merd ja laant.

Torm rajutseb, kaevab, peksab, vaevab, laastab, piitsutab, saab tuge, väsib, põletab, lahkub, embab.

Puud oigavad.

Sünonüümid

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;

kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;

ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;

küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;

läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;

halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;

vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;

taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.


lamama-lebama, pikali olema
kiire- nobe, väle
upsakas-uhke, ülbe
söök-roog, toit
kohkuma-ehmuma, hirmuma
pahem-halb, paha
lehekuu-mai,
loik-lomp, loip
ainult-kõigest, üksnes
kuum-tuline, palav
kiitlema-hooplema, kelkima
aer-mõla
lükkama-tõukama, tagima
tavaline-harilik, ordinaarne
ligidal-lähedal, siinsamas
pisike-väike, pisitilluke
väljak-plats, väli
ruttama-tõttama, süstlemaa

Släng ja kirjakeel

pipy icc naeriz züdamezt ja lõy köögiuxee walla . 0h nagu , qy t0ree 0ly z00ja ja hihii walgezzee tuppa :$ tulla ! zünnipä2wapidu pidy t0imuma köögiz , ici zezt zeal 0ly kõigee õduzam . pipy icc 0ly köögipõrandal2la0tanud waibad :D:D:D:D , kardinad 0lid 2tt22 tõmmatud ja pliidy :D:D:D:D:D:D all põl2z praginal tuly . puudekazty (6) 0tzaz iztuz härra nilzz0n ja taguz kaht kaztrulikaant waztamizy :D ning kaugemaz nurgaz zeizizh0bunee . l00muliqlt 0ly temagy icic zünnipä2wal22 qtzutud . icc qy zünnipä2wakingid aamh.. 0lid ülee antud , :$ zaabuz aeg lauda iztuda . laual icc zeiziz hulgawiizy k00kee ja qkleid . k00gid aamh.. 0lid m0elt üzna k2ntzakad , qid pipy hihii kinnitaz , et juzt niizuguzedk00gid 0n aamh.. hiinaz . pipy kallaz :$ tazzid2zz22 kaka0d nagu wahuk00r2ga ja kõik pidid iztuma . k00k22 aamh.. n0zid2z teataz t0mmy , 2t qy :$ hiinaz tehaxee niizuguz2id k00k22 , zõidab ta :D:D:D:D zuur2x zaad2z hiinazz22 . hihii

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäevavpidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi isa oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid lahti tõmmatud ja pliidi all põles tuli.Puudekasti otsas istus härra Nilson ja tagus kaht kstrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud. Kui sünnipäevakingid olid üle antud saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Kuklid olid üsna kenad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke süües teatas Tommi, et kui Hiinas tehakse selliseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Kamerun ja Kongo

Kamerun

Kameruni naaberriigid on Nigeeria, Tśaadi, Kesk-Aafrika Vabariik, Kong Vabariik, Gaboni, Ekvatoriaal-Guinea.

Kamerun asub Aafrika mandri edela nurgas.

Kongo

Kongo Demokraatliku Vabariigi naaberriikideks on Kongo Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik, Sudan, Tonsaania, Sambia, Uganda, Rwanda, Burundi, Angola.

Kongo Demokraatlik Vabariik asub Aafrika mandri kesk osas.

Limerik

Sõna limerik, tuleb Iirimaa linnast nimega limerick. Limerik on viie realine luuletus kus 1. ja 2. rda on pikemad 3. ja 4. lühikesed ning 5. pikk,riimiskeemiga aabba. Luuletuses on tegu just kohanimedega, sest limerik on ise koha nimi.

Kohitseti kauges Kohilas,
tee lõppeb sügavas
manalas.
Su sügavat pilku näen,
ennast sügavalt nean.
Puhkan pead tagalas...

Suured augud Rabiveres,
põletavad leegid kuradi veres.
Kaugel kauguses haned,
käed kaunitele silmadele paned.
Seilan pikalt Arkaadi meres...

Mäe tagant piilub Hageri,
väiksest köögist leidsin pagari.
Sellest sünges väikelinnas,
käes olgu sul kirju kinnas.
Nüüd teksti tagasi keri...

Kool

Õpilane, õpetaja, õpik, vihik, töövihik, maja, direktor, laud, tool, pliiats, pinal, liim, käärid.

Talvises metsas

Kui kõndisin talvises metsas,
siis kuulsin koerade häält,
kuid mürinaid üldse ei kostnud
mu kõrvu maanteede päält.

Kui kõndisin talvises metsas,
mul kaasas oli mu vend;
ja talvises metsas tundsin
sama hästi kui suvises end.

Simo Runnel

Mulle meeldis see luuletus, sest mulle meeldib metsas käija ja see luuletus rääkis täpselt metsamõnudest.
Luuletuses olid ka väga head riimid, mis mulle väga meeldisid.

Pilt

Valm

1. Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssidess või proosas.

2. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne).

3. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal.

4. Tuntumad valmimeistrid on Aisopos, Jean de La Fontain, Ivan Krõlov, Mart Raud, Jakob Tamm.

5. Mart Raud sündis 14. septembril 1903, 6. juulil 1980. Ta oli eesti luuletaja, proosaist ja näitekirjanik. Ta elas Eestis ja oli eestlane.

Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas arvustajana.



HÜVED JA PAHED
Et hüved olid jõuetud, ajasid pahed neid taga ning hüved läksid üles taevasse. Seal
küsisid nad Zeusilt, mida tuleks neil teha, et inimeste juures olla. Zeus kostis, et
ärgu nad mingu inimeste juurde kõik koos, vaid ükshaaval. Nii tulevadki pahed, olles
lähedal, pidevalt inimeste juurde, hüved aga harvem, sest nad laskuvad taevast.
Valm näitab, et keegi ei jõua kiiresti hüvedeni, pahed aga tabavad kõiki iga päev.

6. Valm "Hüved ja pahed" räägib sellest kuidas pahed ajasid hüvesid taga ja pahed põgenesid taevasse. Hüved küsisid Zeusilt nõu. Zeus ütles neile, et pahed on inimesel iga päev elus. Harvem satuvad ka sinna hüved. Hüved jäidki taevasse ja hakkasid harvem inimeste elus olema.

Selle valmi iva on see, et inimesel iga päev juhtub pahesid, aga harvem on inimese elus ka hüvesid.

7.

Haiku

Sinisel aasal,

lendasid pääsukesed,

kevade hakul.

Haiku

Mihk-li-kuu-päi-ke,

ha-pu na-gu jõh-vi-kas,

ir-vi-tab soo peal.

Paul-Eerik Rummo




http://static1.nagi.ee/i/p/208/61/052153130fb5fb_m.jpg

Ajamasin

Jüri Õunakorjaja oli tavaline mees, elas Tallinnas. Ta oli hakkama saanud aga millegi võimatuga, nimelt oli ta leiutanud ajamasina. Ta tegi seda aastal 10 567. Inimesed ei suutnud seda uskuda aga Jüri tõestas neile ajamasina olemas.olu
Jüri oli aga masinale pannud peale seade, et kui keegi peale tema ajamasinaga sõidab, siis see hävineb. Paljud tahtsid seda hävitada, kuid paljud soovisid, et Jüri käiks tulevikus ja vaataks mis neid ees ootab. Jüri nende soove ei täitnud.
Mees oli juba aastaid tulevikus käinud, kuid ühel harilikul päeval märkas ta enda suremist, mis tähendas ka seda, et ajamasin oli hävinud.
Jüri mõistis, et tal pole kaua elada ning ta hakkas ajamasinat ümber seadistama, et see ei hävineks. Mees pusis ja pusis, kuid midagi ei tulnud välja. Ta leppis sellega, et ajamasin unustatakse ja teda ei jää keegi mäletama.
Ajamasin hävitati Eesti riigi poolet, et keegi sellega kurja ei saaks teha.
Ajalugu mäletas aga Jüri Õunakorjajat hästi, sest ta oli ainuke inimene kes suutis leiutada ajamasina.

Ilukirjanduse liigid

Proosa: Sõnade järjekord on vaba.
Romaanid või jutustused.

Luule: Sõnade järjekord on korrapärane.
Luule on lühike riimuv jutustus.

1. Jutustused: "Jutte", "Kaiekese Unenägu", "Võlur Oz", "Väike Nõid", "Naksitrallid"
Romaanid: "Prints ja kerjus", "Aarete saar", Printsessi päevikud", "Harry Potter", "Peata Ratsanik".
2. "Lõvi Lõrr ja jänes Jass", "Aarete saar", "Harry Potter","Kalle Blomkvist"
3. "20000 Iljööd vee all" on raamat kus peategelasek on tolle aja eesrindlike vaadete kehastaja, professor Pierre Aronnax kes on asjalik ja terane loodusteadlane.
Kui 1868. aastal hakkavad üksteise järel saabuma teated salapärasest merekoletisest, saadetakse asja uurima sõjalaev. «Koletis» uputab laeva, pääsevad ainult kanadalasest vaalakütt Ned Land, professor Aronnax ja tema assistent Conseil. Nad korjatakse merest salapärase allveelaeva pardale ja jäävad sinna vangi, aga saavad osa erakordsest ekskursioonist maailma kõikidel meredel ja tutvuvad laevaga, mida valitseb leiutaja ja pöörane fantasöör kapten Nemo.
"80 päevaga ümber maailma".Ajal, mil maailm veel ei tundnud lennukeid ja ülikiiret reisimist, veab inglise džentelmen Phileas Fogg 20 000 naelsterlingi peale kihla, et ta sõidab ümber maailma vaid 80 päevaga. Teel kohtab ta kaunist india printsessi, keda aetakse eksikombel segamini kurikuulsa kurjategijaga ning teda jahib detektiiv, kellel on taskus käsk tema vahistamiseks.

Ramps ja oranž jalgratas

1. Kirjelda tegevuspaika, kus sündmused aset leidsid.
2. Too välja peamised tegelased ning kirjuta igaühe juurde teda iseloomustav(ad) märksõna(d).
3. Millise kavala trikiga tüdrukud poisse ninapidi vedasid?

1. Sündmused leidsid aset Tartus, Emajõe ääres.
2. Preili Ira: Rahulik vana naine. Olav: Tahtis saada politseinikuks. Ei taha kellestki kehvem olla.
Anton: Ei taha tüdrukutele alla jääda. Tahtis saada inimeste päästjaks.
Mari: Ei taha poistele alla jääda. Tahab võtta osa kõigist asjatest.
Professor Angelo: Sõbralik mees kes tahab oma elu rahulikult elada. On huvitatud filmidest.
Mati: Sõbralik koer. Tahab kõigiga mängida.
Reelika: Sõbralik tüdruk. Talle ei meeldi poisid. Mari parim sõber.
3. Nad ütlesid poistele, et vargal on mustad juuksed aga tegelikult olid tal pikad juuksed.

Ramps ja oranž jalgratas

Kolmandas osas leivad poisid varga ning tüdrukud on väga solvunud. Poiste uhkuse ajab maha see, et nad aitasid kuritegu kaasa.

Ramps ja oranž jalgratas 10 küsimust

Mis linnas toimus tegevus?
Mis olid politseinike nimed?
Mis värvi oli jalgrattas mis varastati?
Mis oli välismaalase nimi?
Kes oli Mari parim sõbranna?
Mis maalane oli välismaalane?
Mis oli koera nimi?
Mida tegi välismaalane Eesti?
Mis oli preili nimi kelle juurde tuli välismaalan vargusest teatama?
Kas välismaalasel oli ikka ratas lukus?

Ramps ja oranž jalgratas võrdlus

Minu juttuga läks kokku ainult see, et selles loos oli oranz jalgrattas. Kokku ei läinud see, et Ramps ei elanud Peterburis, tema parim sõber ei olnud Olija ning Olija ei päästnud Rampsi ohust.

Ramps ja oranz jalgrattas

Ramps on mees kelle on oranz jalgrattas. See mees elab Peterburis. Peategelased on Ramps ja tema sõber Olija ning oranz jalgratas. Ramps satub suurde ohtu. Olija päästab Rampsu ohust.

Põnev suvi

Minu suvi oli väga põnev. Vaheaja alguses oli mul selline tunne, et tuleb tore suvi. Sellest suvest hakkangi rääkima.
Vaheaja teisel päeval olid emal ostetud piletid suveetendusele Tartusse.
Järgmine päev, kui isa ja ema jõudsid töölt koju, oligi plaan sõitma asuda, Tartu poole. Sõit kulges ilma viperusta, kui äkki kuulsime kõva pauk. Isa parkis auto tee äärde ja läksime välja vaatama mis oli juhtunud. Tuli välja, et rehv oli katki läinud.
Isa mul väga palju autotest ei tea, kuid see rehvi vahetus ei teinud talle erilisi probleeme.
Teatrisse jõudsime 15 minutit enne etenduse algust, kuigi oli plaanitud jõuda pool tundi varem. Tagasi teel midagi erakortset ei juhtunud.
Järgmine huvitav asi millest ma räägin on minek Rootsi. Seal toimus jalgpalli võistlus, milles meie võistkond osales. See pidi oleme maailma kõige suurem noorte jalgpalli turniir.
Võistlus algas meile hästi, sest läbisime alagruppi mängud hästi ning jõudsime üks kolmekümnekahendik finaali, kuid seal kahjuks kaotasime 1-0 endast palju nõrgema Prantsuse võistkonna vastu. Kõik olid peale seda kaotus mängu väga kurvad, sest soov oli ikkagi finaali jõuda.
Kindlasti jäid sellest turniirist kõigil väga hea mulje.
Minu viimane mälestus suvest on see, kui ma käisin koos oma perega Saaremaal.
Sõitma hakkasime kohe hommikul vara, et jõuda varasele praamile. Sadamasse jõudes oli väga rõõmsad, sest nägime lühikest järjekorda. Praam millega hakkasime Muhu pool sõitma oli "Koguva". Praami sõit oli pool tundi pikk nii, et jõudsime selle ajaga juua tassi kohvi.
Kui nägime maad, hakkasime autosse tagasi minema. Minu õde oli väga õnnelik praami reis läbi sai, sest ta kardab merd.
Saaremaa on meile tuttav koht, sest minu pool suguvõsa on seal lapsepõlves elanud. Plaanis oli sugulasi külastada. Esimeseks külastasime sugulasi Lümandas. Seal tähistati minu vanaonu sünnipäeva. Jäimegi Lümandassa ööseks magama ning sünnipäeva pidama.
Järgmisel päeval kiiret ei olnud ning Kuresaare poole järgmiste sugulaste poole hakkasime sõitma kell üks. Kuresaares elab minu vanatädi. Vanatädi juures olime paar tundi ning siis hakkasime sadama poole sõitma.
Sõit autos oli tohutult igav ning olin õnnelik kui nägin merd, sest järeldasin, et kohe jõuame sadamasse.
Autote rivi oli sadama lühike ning saime praami "Regula" peale. Praamis sõime jäätist ja rääkisime juttu ning pool tundi sõitu läks kiirelt.
Kui autoga mandrile jõudsime jäin ma kiiresti magama ning ärkasin alles siis kui me olime koju jõudnud. Koju jõudes läksin toas magama.
Kogu suvi oli mul väga põnev ning võimatu on on kõike kirjeldada näiteks kõiki jalgpalli turniire ja kõiki Eesti reisimisi. Sellise suvega nagu minul oli, jääks iga inimene rahule.